WordPress Codex analüüsBloggimine on üsna populaarne oma mõttete, mulje, tuju, elustiili väljendamis viis. On erinevaid online resursse, kus bloge on võimalik luua. WordPress on üks populaarsematest blogimis resursidest. WordPressi meeskond lõi oma koodeksi, et kasutajatele oleks kergem blogi luua ja lugejatele lihtsam resurssi kasutada.
WordPress koodeks on loodud, selleks, et kasutajatele oleks kergem koostööd teha. Punktide all on detailselt kirjutatud teksti formateerida, et oleks ühes stiilis tehtud. https://codex.wordpress.org/Glossary
0 Комментарии
IT- turvariskid. Trollimine Trollimine on peaaegu kõikidele Interneti kasutajale tuttav mõiste. Oleme ise kogemata trollinud või ise olime trollide ohvridena. See võib kõlata naljakas, kuid ausalt öeldes, internet trollimine võib saada päris vastikuks ja ei ole alati naljaasi.
Cambridge English Dictionary toob meile sellise tähenduse: Troll on keegi, kes jätab tahtlikult häiriv kiri internetis, et saada tähelepanu või põhjustada probleeme. Aga sõna ise võetud mitte müütilisest olendist, vaid kalapüügiviisist. Interneti vargad kasutavad seda endalohvri leidmiseks. Aga kust on võimalik kõige halvima trollimist leida? On võimalik neid leida seal, kus on palju sotsiaal aktiivsust, näiteks sotsiaalvõrgustikud (Facebook, Instagram, Twitter, Reddit), blogi kommentaarid, YouTube, forums ja isegi Email. Miks inimesed trollivad Internetis? Iga Internetitroll on erinev tagamaad ning seetõttu erinevad põhjused tunne vajadust trollida kogukond internetis. Nad võivad olla masenduses , tähelepanu defitsiidiga, vihane, kurb, kade, ennastimetlev või mõne muu emotsioon nad ei pruugi olla teadlik, mis on mõjutada nende käitumist võrgus. Kuidas end kaitsta trollimisest? Kasutades Kevin Mitnicki valemi (tehnoloogia, koolitus, reeglid) Esimese korrutisena on olemas sotsiaalvõrgustikudes ( ja mitte ainult siin) näidatavate informatsiooni, kommentaare reguleerimise võimalus või siis black listi panna ebameeldiva isiku. Teisena: koolitus. Kui pole võimalik kõikidest trollidest põgeneda, siis on vaja õppida nendele kommentaaridele mitte reageeruda ja mitte võtta kõike trollist öeldud isiklikult või siis trolli tagasi trollida, et ta sinust põgenes. Kolmandaks korrutiks on reeglid. On juba olemas sotsiaalvõrgustikustes, foorumitel, YouTubel reeglid, mis piiravad trollide vabadust, näiteks teiste inimeste solvamine või rõve keelt kasutamine, aga see ei anna täielikku turvalisuse ja sellestele juhtudele n olemas reegle, kuidas trollidega tegeleda. Näiteks, paljastada trolle, mitte anda platvormi tegelemiseks, kasutada moderaatori ja online vahendeid, luua ühtse ühenduse, kuulata, ja võidelda tagasi faktidega ja ome vigu parandada. On raske toime tulla nendega, kes on võimelised mööda minna kõiki reegleid, kuid see on kõik meie võimuses, et toime tulla sissetungijatega ja püüa mitte võrdseks nendega saada ja mõelda, et teise ekraani pool istub inimene, kellel ei läinud täna kõik hästi. http://dictionary.cambridge.org/dictionary/english/troll https://www.lifewire.com/what-is-internet-trolling-3485891 http://time.com/4457110/internet-trolls/ https://www.forbes.com/sites/johnrampton/2015/04/09/10-tips-to-dealing-with-trolls/#40801a2d54f4 Mõtete lugemis tehnoloogia Internetis surfates leidsin ülatuslikul palju puuete inimestele suunatud aidata tehloogijaid. Raske uurida midagi, kui oled seda väga harva kokku puutunud. Aga kuidas siis tulevikuga? Mida tehakse, et tulevikus inimesi aidata arvutit kasutada?
Uudistelugedes ilmus huvitav artikel mõtetelugemis tehnoloogiast. Juba mitu kuud Facebook saladuslik divisjon uurib ja arendab seda “ultimate communication technology”. Hetkel see on ainult projekt, aga tulevikus võib anda veel rohkem võimalusi IT-struktuuri arendamiseks. Üks põhiplussides on see, et see ei ole invasiivne. Kuidas see aitab puuetega inimesi? Mõtete lugemis tehnoloogia annab võimaluse kirjutada teksti klaviatuuri ja hiire kasutamata ja on vaja seadet ainult pähe panna, et see võiks ajulaineid lugeda. Tundub nagu helmet Sword Art Online animes. See tähendab, et pole vaja vaadata või sõrme kasutada, või siis kuulata, mis võimaldaks puuetega inimestele arvutit suurima probleemideta kasutada. Teiselt poolt, tundub, et mõteid lugemisseade ei tule odavaks ja kohe tavainimestele taskukohaseks. Teistmoodi seda on raske kujutada ette. On vaja spetsifitlist tarkvara ja mikroskeeme, palju uurimis ja arendamist tööd. Aga seda ei oska ma võrrelda sellega, kuidas uus tehnoloogia võib puuetega inimesi aidata. http://www.telegraph.co.uk/technology/2017/04/19/mark-zuckerberg-confirms-facebook-working-mind-reading-technology/ http://www.businessinsider.com/facebook-confirms-working-on-mind-reading-technology-2017-4 http://www.thedrum.com/news/2017/04/20/facebook-developing-mind-reading-technology Rick Falkvinge ja Christian Engströmi The Case for Copyright Reform ( 2. peatükk) hinangThe Case for Copyriht Reform annab meile selget vaadet, mis suunda viib autoriõiguste kaitsmine muudatusteta - eraelu sisse murdmiseni. Kas seda me tahame oma valitusest? Küll mitte. Ja the Swedish Pirate Party uurides antud teemat välistas otsuse, kuidas seda võiks reformeerida ilma autoriteõigustest loobumisest.
Esiteks, öeldud, et moraal õigused ei muutu. On seaduslikult keelatud teise inimese tööd enda nime alt avaldama. Seda, loomulikult, põhjalikult pole vaja muuta. Aga seda ei saa öelda mittekommertslikult andmete jagamisest. Tehnoloogiline progress ja autoriõiguste legaliseerimine areneb vastussuunades. Tähendab, et autoriõigused piiravad andemete jagamist eraisikute vahel. Aga, nii kui nii, inimesed jagavad omavahel andmeid ja kui inimestel on võimalus neid omavahel jagada, siis ikka leiakse viisid seda teha. Ja milline siis mõtte on siis keelata mittetulunduslikult andmete jagamist, kui keegi ei saa sellest migit kasumit? Ei ole üldse migit. Ja mittetulunduslik andmete jagamine kindlasti ei ole autoriõiguste rikkumine, kui jagaja ei kehasta end autoriks ( kui tegelikult ei ole). Lisaks sellele, hea mõtte oli selles, et vähendada tulunduslikke eksklusiivsete autoriõiguste kaitsmise aega, sest pole mõtet kaitsta mingeid andmeid oma ja oma lapse terve elu, need lihtsalt muutuvad kasutuks või mitte oluliseks. Selleks, omanikuta töid said endale autorit, on pakkutud huvitav lahendus. Töö avaldamisel automaatselt antakse autoriõigused omanikule ainult 5 aastaaks, aga peale seda aega on vaja tööd registreerida nii, et seda oleks võimaliks ilma autoriõiguste baasita leida. Nagu üleval oli mainitud, et mittetulunduslikult andmete kasutamine ei ole patt. Ja see puudutab ka loovaid inimesi. On vaja selged erandid ja piirangud, aga mitte üldse keelata kasutada muusikat, teksti või siis filmi enda töödes mainides esialgset allikat. Kui legaliseerida mittetulundulikku andmete jagamist, siis ei ole mõtet ka DRM säilitada, sest selles ei ole enam vajadust ja autoritel on õigus, et ei ole mõtet midagi muutuda seaduses kuni korporatsioonid võivad oma autoriõiguste seadusi luua. Minu meelest, oluline on see, et ei saa iga inimese eest jälgida ja isegi ei tohi ilma inimesteõiguste murdmist. Ja the Pirate Party pakkub asjalikke otsuseid, kui mitte kõikidele, siis paljudele autoõiguste kaitsmise probleemidele. On vaja ikka veel palju koostööd teha, et autoriõiguste kaitsmise seadusi muututda või arutleda, aga täna me peame kõik mõtlema kuidas me ise võime sellele mõjuatada. Нажмите, чтобы изменить. Erinevad juhid on erinevad võimalused Selle nädala teemaks on kahe kuulsa juhti võrreldamine, aga mul raske seda teha, kuna ei ole nii tihedalt juhtimisega puutunud. Aga võiks natuke arutleda hea IT- juhti kohta ja mõned näided anda.
Heaks juhiks pole võimalik õppida, aga ainult selleks saada. Hea juht on loomulikult kogenud juht, aga kogemus peab olema mitte ainult edukatel projektidel, aga ka ebaõnnestunud projektidel. Alaline õppimine on üks tähtasamatest hea juhi omadusest. Aga kuidas ilma? Uued juhtimis ja motiveerimis tehnikad ilmuvad iga päev. Minu jaoks on ka oluline, et projektijuht võiks isegi sassis oleva projekti elustada. Raske rääkida kui hea IT- juht tegelikult on, kui saa ise ei töötanud temaga. Mina võtsin näideks kaht inimest, kellega kunagi töötasin. Mul on näideks mitte kuulsas, aga ikka hea IT- juht. Olin temaga mitu projektides. Ta oskas iga tööpäeva nii produktiivseks ja huvitavaks teha, et hea meelega käisin tööl, isegi kui projekt oli hädas. Aga põhjuseks on see, et just see projektijuht oskab hästi ja arukalt plaanerida tööd nii pikemas perspektiivis, kui ka üheks päevaks. Lisaks, tal on projekti tellijatega hea läbirääkimisoskus. Teiseks näideks on ka kogenud IT-juht, aga minu meeleset, tal ei tule nii hästi juhtimine välja. Aga on oluline see, et ta ikka saab veel kogemust heaks juhiks saamiseks. Mina kiidan tema labirääkimisoskus ja julgus oma firma loomisel. Aga kui tuleb just juhtimisele, siis tal mõnikord läheb sassi või pooleli. Mõnikord temaga oli raske suhelda, kuna ei saanud töös ühiskeelt leida ja ei olnud ühel lainel. Kokkuvõtteks tahan öelda, et peaegu pole halbu juhei, vaid on palju mite piisavalt kogenud ja kogemuseks pidan meeles ebaedukaid ja sassis olevaid projekte, sest kui projekt on hea, lihtne ja edukas, siis pole vaja selleks midagi uut õppida ja areneda ja oma vigu parandada. Kes on IT proff? Kohe tuleb vastus, et see on inimene, kes väga hästi mõistab oma valdkonnas. See oleks õige vastus 20 aastat tagasi, aga hetkel see pole ainukene asi IT profesionaaliks saamiseks.
Esiteks, hetkel mitte ainult teadlik olla on vaja, vaid ka osata kiiresti nõutavat infot leida, kuna tehnoloogiad ja programerimis viisid uuenevad iga hetkega ja info vananeb kiiresti. Kasuks IT proffile tuleb infotehnoloogiaga mitte otseselt seotud valdkondades kursis olema, sest see võib aidata ennetama karjääri krahhi. Loomulikult, suhtlemisoskus on ka kasuks ja kohe tuleb vajaduseks mitu keelt valdamine okaaslasteste ja klientide suhtlemises. Lisaks, on kasuks mitu programeerimiskeelt valdamine, kuna mida rohkem tead, seda nõudisem ekspert oled. Enesearendamine on üks olulisematest asjadest IT proffi saamiseks. See hõlmab koolittuste läbimist, sertifikaatide uuendamist, kutselist kirjandust lugemist, uudistega kursis olemist. Hea välja nägemine. See tundub, mitte nii oluline, kui teised aspektid, aga on ikka vaja mitte moodsalt, vaid korralikult riides olla, kuna peaaegu alati töötatakse meeskonnas. Ja keda valitakse kahe inimese vahel, kui teistes aspektides nad on võrdsed, ma arvan, et vastus on kindel. Iseloomult on vaha kohusetundlik, täpne, mõistlik ja olla alati kindel oma jõudes ja olla nendes realist. Kui ei, siis kindlasti võtsd rohkem, kui võid teha. Infotehnoloogia proffesionaali saamiseks on vaja teada palju asju, aga kõige olulisem on ikka oma valdkonda teadmised, kuna nendeta pole vaja ka teised oskused. Ja mida kiirem arenevad tehnoloogiad, seda kiirem on vaja areneda ka spetsialistidele. Kõik algas umbes 1979 aastal Roy Trubshawlt and Richard Bartlelt, kes tegid mängu, mis oli algselt veidi rohkem kui üksteisega seotud kohad, kus te võiks liikuda ja vestelda. Just sellest tuli ellu terve uus maailm , mis tõi meile uue ühiskonda. Miks just uue ühiskonda? Sest nüüd on loodud raamatud, lauamängud, filmid, muusika ja palju muud RPG mängude alusel. Nii palju rahvast pühendanud oma elu mängule, et võiks luua uue riiki. Aga räägime mitte sellest, kuidas neid mänge heaks kiita, vaid sellest kuidas mäng võib tappa.
Alustades sellest, et juba aastal 1982 oli surnud 18-aastane Peter Bukowski. Ta maandus paar rekordeid kohta Berzerki arkaad kabinetis enne koondamist südameinfarkti, tänu häiritud südame-veresoonkonna süsteemile, mis oli erutatud mängu repair tõttu. Ja ikka veel arvutimängude armastajad panevad end ohtu surra liiga kaua mängides. Näiteks, aastal 2005, Lõuna-Korea mees nimega Lee Seung Seop sai vaimustunud sci-fi sarja Star Craftis, kuni punktini, kinnisidee. Pärast oma töö kaotust oma sõltuvuse tõttu, ta istus oma väedes ilmatu 50 tundi. Ta oli istunud internetikohvikus peaaegu 2 päeva. Ta oli väidetavalt umbes koju minna, kui ta vajus üle toolil. Kuidas see mõjutas oma valdkonda? Arvutimägijate surmad andsid meile teada, et mängud võivad tekitada sõltuvust nagu uimastid ja mõjutada meie reaalelule ja seda isegi lõhuda pöördumatult, mida ei või öelda traditsiooniliste mängudest. https://www.engadget.com/2011/04/05/the-game-archaeologist-plays-with-muds-the-history/ https://www.landley.net/history/mirror/games/mud-history.html http://www.looper.com/9331/video-games-ruined-peoples-lives/ http://gamingbolt.com/13-people-who-died-playing-video-games/2 Andmete säilitamine ja hoidmine oli raske küsimus. Hetkel sellega on palju kergem, Wi-Fi on igal pool ja on vaja ainult telefoni või tahvelarvutit kaasa võtta ja ongi kõik vajalik käe all. Aga kuidas inimesed olid saanud hakkama andmete säilitamisega eelmisel sajandil, kui personaal arvuti oli vist loodud? Flopiketas Flopiketas on magnetandmekandja, mida aktiivselt kasutati aastatel 1968 kuni 2000. Seda kasutati OSi ja tarkvara paigaldamiseks esimestele personaal arvutitele. Näiteks, Windows 95 diskett variant kasutas 13 flopiketat. Esimene floppy oli loodud 1967 aasatal IBMis nagu odav asendus kallile väliskõvakettale. Selle suurus oli 8-tolli ja mälumaht oli ainult 80 KB. 5,25-tolline diskett oli mahukam (umbes 100 KB) ja loodud 1976 aastal, mis võiks salvestada umbes sama koguse informatsiooni, kasutades kõrgema tihedusega meedia ja salvestamise tehnikat. Kõige viimasena oli 3,5- tolli diskett. Oli loodud IBMis 1984 aastal. Esimese flopiketta maht oli 720 KB ja viimase 1,44 MB. Aga nüüd see salvestamisviis on juba unustatud ja noorem põlvkond ei tea enam mis see on ja milleks seda kasutatakse. Compact Disc Flopiketta asemele tuli CD 1982. aastal Jaapanis. Aga turule see tuli ainult 1991. aastal ja kuni aasta 1995 ei olnud kättesaadav, kuna CD salvesti maksis rohkem, kui 1000$. CD-R (Compact Disc-Recordable) Kompaktplaat (CD) on väike, kaasaskantav, ümmargune andmekandja valmistatud vormitud polümeerist elektrooniliselt salvestamiseks, säilitamiseks ja audio, video, teksti ja muu info digitaalsel kujul taasesitamiseks. Kõige tüüpilisem asendaja CD’ile täna on DVD ja Blu-ray plaadid. Veelgi suurem ladustamiseks nüüd kasutatakse ka kõvakettad, mis on populaarne CD asendus. Õnneks või kahjuks, tänapäeval üsna populaarne Interneti andmekandjad nagu One Drive, iCloud, Dropbox või misiganes ladustamiskoht, tingimuseks on vabad käed. Tehnoloogia areneb ja kes teab mis ootab meid tulevikus? http://www.computerhope.com/jargon/f/floppydi.htm http://study.com/academy/lesson/what-is-floppy-disk-definition-advantages-disadvantages.html http://oldcomputers.net/floppydisks.html http://www.philips.com/a-w/research/technologies/cd/cd-family.html http://searchstorage.techtarget.com/definition/compact-disc http://www.computerhope.com/jargon/c/compactd.htm Ebaedukad operatsioon süsteemid
On kuulsad operatsioon süsteemide pakkujad, nagu Apple ja Microsoft. Aga kuidas need OSid mis läksid mitte nii hästi nagu Windows XP ja iOS. Räägime kolmest ebaedukadt operatsioon süsteemidest. |